Regulaarne saunaskÀimine on seotud pikema eluea ja parema tervisega
Eluea pikendamine ja elukvaliteedi parandamine on vahel lihtsamad, kui me arvata oskame. Tahad elada kauem ja parandada oma sĂŒdame-veresoonkonna tervist â mine sauna. Soovitavalt vĂ€hemalt neli korda nĂ€dalas.
See nĂ€ib liiga lihtne, et olla tĂ”si, kuid Soome teadlaste kinnitusel vĂ”ib pika eluea saladus peituda justnimelt saunas higistamises. Soomlased on oma saunaarmastuse poolest legendaarsed ning eestlased ei jÀÀ neist ses osas sugugi maha. Teadusuuring kinnitab, et seda head tava tasub kindlasti jĂ€tkata. Regulaarne saunas kĂ€imine nĂ€ib olevat seotud sĂŒdame-veresoonkonna haiguste madalama esinemissagedusega, mis omakorda annab pikema eluea. Sellele jĂ€reldusele jĂ”udsid teadlased vaadeldes enam kui 2300 Ida-Soome mehe terviseandmeid ja saunaskĂ€imise harjumusi vahemikus 1984-1985 ning uurides nende tervislikku seisundit taas 2011. aastal. Leiti, et sagedamini ja pikemat aega saunas viibinud meestel oli vĂ€hem sĂŒdameprobleeme ning vĂ€iksem suremuse nĂ€itaja.
Ăks uuringu autoritest, Ida-Soome ĂŒlikooli kardioloog Jari A. Laukkanen kommenteeris vĂ€ljaandele Time: âRohkem on parem. NĂ€ib, et enam kui neli korda nĂ€dalas saunas kĂ€imine on seotud kĂ”ige madalama riskiga, kuid ka 2-3 korda nĂ€dalas vĂ”ib tuua kasu.â
Uuringu tulemused nÀitasid, et:
- Mehed, kes kĂ€isid saunas 2-3 korda nĂ€dalas, langetasid ootamatu sĂŒdame-veresoonkonna probleemidest tingitud surma tĂ”enĂ€osust 22% vĂ”rreldes nendega, kes ainult kord nĂ€dalas sauna jĂ”udsid.
- Need, kes kĂ€isid saunas enam kui 4 korda nĂ€dalas, vĂ€hendasid oma sĂŒdameinfarkti suremise riski 63%, vĂ”rreldes vaid kord nĂ€dalas saunas kĂ€ijatega.
- Pikemalt saunas viibimine on parem â enam, kui 19 minutit saunas istunud meeste sĂŒdameinfarkti risk oli 52% madalam, kui neil kes kĂ”igest kĂŒmmekond minutit vastu pidasid.
- Saunaharjumus vĂ€hendas igat tĂŒĂŒpi sĂŒdame-veresoonkonna haigustesse suremise riski.
Kuidas saunaskÀimine tervisele hÀsti mÔjub?
LÔÔgastumine on hea nii kehale kui vaimule â juba ainuĂŒksi saunas istumiseks aja vĂ”tmine on aeg, mille sa pĂŒhendad puhkamiseks. See vĂ€hendab stressi ja Ă€revust, parandab saavutusvĂ”imet ja loovust, vĂ€hendab vererĂ”hku ja normaliseerib sĂŒdame tööd. Lisaks on leitud, et regulaarne saunas kĂ€imine suurendab valgete vereliblede hulka, mis aitavad haigusetekitajatega vĂ”idelda.
Saunas kĂ€imine imiteerib tervisespordi mĂ”ju kehale. MĂ”lemad suurendavad sĂŒdame löögisagedust, panevad higistama ning toovad kaasa parema lÔÔgastumise ja enesetunde. Saunas vĂ”ib sĂŒdame löögisagedus tĂ”usta 100-150 löögini minutis â see on sĂŒdame jaoks treening, mis tugevdab selle funktsiooni. Ka langeb soojas keskkonnas vere hapniku sidumise vĂ”ime, mis tĂ€hendab, et piisava hapniku saatmiseks igasse keha piirkonda teevad enam tööd kopsud ning avaneb enam veresooni. VererĂ”hk langeb ning peenikeste veresoonte funktsioon paraneb.
Saun on suurepÀrane abimees kehast toksiinide vÀljutamisel. Higiga vÀljub kehast palju ebavajalikke keskkonnast saadavaid aineid ning peenikeste veresoonte laienemine toob verd keha perifeersetesse osadesse, puhastades ka neid. Saunas vÔi vahetult peale seda on hea vÔimalus koorida maha surnud naharakud, saades vÀrskema ja siledama naha. Uhu saunahigi kindlasti hoolikalt maha.
Ei tasu alahinnata ka sauna sotsiaalset aspekti. Paremad suhted lĂ€hedastega toetavad meie sĂŒdame tervist ning inimesed, kes tunnevad ennast lĂ€hedaste ja kogukonnaga kontaktis olevat, elavad kauem ja Ă”nnelikumalt. Kui juba saun sooja panna, siis sageli saab sellest seltskondlik ettevĂ”tmine. Saunalaval saavad vahel rÀÀgitud kĂ”ige huvitavamad jutud ning see on vÀÀrtuslik pere vĂ”i sĂ”pradega veedetud aeg.
Allikas: alkeemia.delfi.ee
Â