Eluea pikendamine ja elukvaliteedi parandamine on vahel lihtsamad, kui me arvata oskame. Tahad elada kauem ja parandada oma südame-veresoonkonna tervist – mine sauna. Soovitavalt vähemalt neli korda nädalas.
See näib liiga lihtne, et olla tõsi, kuid Soome teadlaste kinnitusel võib pika eluea saladus peituda justnimelt saunas higistamises. Soomlased on oma saunaarmastuse poolest legendaarsed ning eestlased ei jää neist ses osas sugugi maha. Teadusuuring kinnitab, et seda head tava tasub kindlasti jätkata. Regulaarne saunas käimine näib olevat seotud südame-veresoonkonna haiguste madalama esinemissagedusega, mis omakorda annab pikema eluea. Sellele järeldusele jõudsid teadlased vaadeldes enam kui 2300 Ida-Soome mehe terviseandmeid ja saunaskäimise harjumusi vahemikus 1984-1985 ning uurides nende tervislikku seisundit taas 2011. aastal. Leiti, et sagedamini ja pikemat aega saunas viibinud meestel oli vähem südameprobleeme ning väiksem suremuse näitaja.
Üks uuringu autoritest, Ida-Soome ülikooli kardioloog Jari A. Laukkanen kommenteeris väljaandele Time: “Rohkem on parem. Näib, et enam kui neli korda nädalas saunas käimine on seotud kõige madalama riskiga, kuid ka 2-3 korda nädalas võib tuua kasu.”
Uuringu tulemused näitasid, et:
- Mehed, kes käisid saunas 2-3 korda nädalas, langetasid ootamatu südame-veresoonkonna probleemidest tingitud surma tõenäosust 22% võrreldes nendega, kes ainult kord nädalas sauna jõudsid.
- Need, kes käisid saunas enam kui 4 korda nädalas, vähendasid oma südameinfarkti suremise riski 63%, võrreldes vaid kord nädalas saunas käijatega.
- Pikemalt saunas viibimine on parem – enam, kui 19 minutit saunas istunud meeste südameinfarkti risk oli 52% madalam, kui neil kes kõigest kümmekond minutit vastu pidasid.
- Saunaharjumus vähendas igat tüüpi südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski.
Kuidas saunaskäimine tervisele hästi mõjub?
Lõõgastumine on hea nii kehale kui vaimule – juba ainuüksi saunas istumiseks aja võtmine on aeg, mille sa pühendad puhkamiseks. See vähendab stressi ja ärevust, parandab saavutusvõimet ja loovust, vähendab vererõhku ja normaliseerib südame tööd. Lisaks on leitud, et regulaarne saunas käimine suurendab valgete vereliblede hulka, mis aitavad haigusetekitajatega võidelda.
Saunas käimine imiteerib tervisespordi mõju kehale. Mõlemad suurendavad südame löögisagedust, panevad higistama ning toovad kaasa parema lõõgastumise ja enesetunde. Saunas võib südame löögisagedus tõusta 100-150 löögini minutis – see on südame jaoks treening, mis tugevdab selle funktsiooni. Ka langeb soojas keskkonnas vere hapniku sidumise võime, mis tähendab, et piisava hapniku saatmiseks igasse keha piirkonda teevad enam tööd kopsud ning avaneb enam veresooni. Vererõhk langeb ning peenikeste veresoonte funktsioon paraneb.
Saun on suurepärane abimees kehast toksiinide väljutamisel. Higiga väljub kehast palju ebavajalikke keskkonnast saadavaid aineid ning peenikeste veresoonte laienemine toob verd keha perifeersetesse osadesse, puhastades ka neid. Saunas või vahetult peale seda on hea võimalus koorida maha surnud naharakud, saades värskema ja siledama naha. Uhu saunahigi kindlasti hoolikalt maha.
Ei tasu alahinnata ka sauna sotsiaalset aspekti. Paremad suhted lähedastega toetavad meie südame tervist ning inimesed, kes tunnevad ennast lähedaste ja kogukonnaga kontaktis olevat, elavad kauem ja õnnelikumalt. Kui juba saun sooja panna, siis sageli saab sellest seltskondlik ettevõtmine. Saunalaval saavad vahel räägitud kõige huvitavamad jutud ning see on väärtuslik pere või sõpradega veedetud aeg.
Allikas: alkeemia.delfi.ee